Lugege teksti ja otsustage, kas väide on õige või vale!

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas.
1898.a. lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning asus 1900. tööle Jaan Poska abilisena.
1901.a. hakkas K. Päts toimetama uut ajalehte "Teataja", mis keskendus
majanduslike küsimuste arutamisele. 1905.a. valiti K. Päts linnapea abiks, mis tähendas volikogu juhtimist.
1905. ajaleht "Teataja" suleti ja juhtivad eesti tegelased arreteeriti.
Konstantin Pätsil õnnestus põgeneda Šveitsi, sealt hiljem Soome. 1909.a. sõitis ta
Tallinna ja andis end üles. Kohtus mõisteti talle 9 kuud üksikvangistuses.

Esimese maailmasõja ajal koostas K. Päts mitu eelnõuprojekti. 1917.a. vahistati K. Päts koguni 3 korda.
1918.a. 19. veebruaril tuli Tallinnas kokku Maapäeva vanematekogu koosolek. Otsustati esimesel
soodsal võimalusel välja kuulutada Eesti Vabariik. Loodi kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee,
mille esimeheks valiti K. Päts. 23.veebruaril 1918.a. võtsid rahvusväeosad ja Omakaitse üksused
võimu Tallinnas üle. 1918.a. 24. veebruaril kleebiti pealinnas üles iseseisvusmanifestid. Siit sai
alguse Eesti Vabariik. Vabadussõja järgsel ajal viis Konstantin Päts riigi rahuaja rööbastele.
1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil riigivanema kohustusi täita.
Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris.

Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts
ja J. Laidoner riigipöörde. Katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda,
algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1938.a. 24. aprillil valiti
K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.

1939.a. septembris sõlmisid Eesti ja Nõukogude Liit vastastikuse abistamise lepingu, selle alusel paigutati
Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis järgnes Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.
K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale.
Ta suri Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas 18. jaan. 1956.a. 1990.a. maeti K. Pätsi säilmed Tallinna Metsakalmistule.