Lugege teksti ja tehke järgnevad harjutused.

Tantsupeod

19. sajandil ei väärtustatud Eestis tantsu nii palju kui laulu ja pillimängu. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses, kui üldlaulupidude raames toimusid tantsulised ühisesinemised. IX ja X üldlaulupeol osalesid ka rahvatantsijad, nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel.

Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II Eesti Mängud toimusid 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal, IV 1950. aastal. Kõik järgnevad üldtantsupeod korraldati Kalevi keskstaadionil. Pidevalt kasvas pidudel esinenud tantsijate hulk. Aegade suurim üldtantsupidu (IX) toimus 1970. aastal. Sellest võttis osa 10 000 esinejat. Kõigil järgnevatel üldtantsupidudel on esinejate arv olnud 8000 ringis. Üldtantsupeol on kindel ülesehitus, etendus moodustab terviku. Tavaliselt toimuvad üldtantsupeod laulupidudega samal ajal, kuid mõnikord on tantsupeod toimunud ka eraldi (näiteks IX üldtantsupidu 1970. aastal (üldlaulupidu korraldati erandina 1969. aastal), XII üldtantsupidu 1981. aastal jne).

Tantsupeod on ammutanud oma sisu rahvakunstist ning läbi aegade toitnud rahvustunnet.