Käesolev õppematerjal on loodud, aitamaks keeleõppijatel Eestimaa ja selle kultuuriga paremini tuttavaks saada.
Kursuse väljatöötamist on toetanud Migratsiooni ja Integratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja Euroopa Sotsiaalfond.
Ava sisukord
Lugege teksti ja tehke järgnevad harjutused!
Soome-ugri rahvad
Eestlased kuuluvad soome-ugri rahvaste hulka, kes koos samojeedi keeli kõnelevate rahvastega moodustavad uurali keelkonna. Uuemate teooriate järgi kõneldi soome-ugri ja samojeedi keeli Euroopas juba 10000 aasta eest. Tänapäeval on uurali keelte kõnelejate üldarv umbes 25 miljonit. Suurimad soome-ugri rahvad on ungarlased, soomlased, eestlased, mordvalased, udmurdid ja marid. Teiste rahvaste rahvaarv on alla poole miljoni.
Soome-ugri keeled jagunevad omakorda soome ja ugri harudeks. Ugri keelte hulka kuuluvad ungari, mansi ja handi keeled. Soome harusse kuuluvad permi keeled (udmurdi, permikomi ja sürjakomi keel); volga keeled (mari ja mordva keel) ja läänemeresoome keeled (soome, liivi, eesti, karjala, vepsa, isuri ja vadja keeled) ning saami keeled. Eesti keele lähimad sugulased on liivi ja vadja keel.
Oma riik on vaid kolmel soome-ugri rahval: ungarlastel, soomlastel ja eestlastel. Teised rahvad elavad mõne muu riigi territooriumil. Näiteks saamid elavad nelja riigi territooriumil: Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa. Kahekümne neljast soome-ugri rahvast elavad seitseteist Venemaa territooriumil. Mõnede soome-ugri rahvaste kultuurid põhinevad põllumajandusel, teistel aga küttimisel-kalastamisel.