Lugege teksti ja tehke järgnevad harjutused!

Eesti kroon (EEK, Ekr; kõnekeeles eek) on Eesti Vabariigi rahaühik, mis oli kasutusel juba esimese Eesti Vabariigi päevil (aastatel 1924-1940). Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis võeti kroon uuesti kasutusele 1992. aastal. Kroon kehtib kuni 2011. aasta 14. jaanuarini, seejärel on Eestis maksevahendina käibel euro.

Alates 1. jaanuarist 1928 tuli varasema marga asemel kasutusele kroon. Lisaks nimetusele kroon kaaluti ka nimetusi taaler, kuldar ja esta (vrdl Läti latt). Lõpuks otsustati siiski krooni kasuks. Kroon jagunes omakorda 100 sendiks. Uute rahatähtede kujundajateks olid Günther Reindorff ja Georg Vestenberg. Kroonid olid kasutusel kuni 1940. aastani.

Uuesti võeti kroon kasutusele (seekord rubla asemel) 1992. aastal. Uued pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu ja Vladimir Taiger. Rahatähtede esiküljel on kujutatud erinevaid Eesti kultuuritegelasi, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Rahakupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm. Kasutusele võeti kaheksa kupüüri: 1-kroonine (trükiti vaid 1992. aastal); 2-kroonine, mille esiküljel on K. E. von Baeri kujutis, taga aga Tartu Ülikool; 5-kroonine Paul Kerese kujutisega, tagaküljel on Narva kindlus ja jõgi; 10-kroonine, mille esiküljel on Jakob Hurt, tagaküljel Tamme-Lauri tamm; 25-kroonine kirjanik A. H. Tammsaare pildiga ees ja Vargamäe taluga tagaküljel; 50-kroonine helilooja Rudolf Tobiase pildiga, taga on kujutatud Estonia teatrit, 100-kroonine, mille esiküljel on Lydia Koidula pilt, tagumisel poolel aga paekalda kujutis ning 500-kroonine C. R. Jakobsoni pildiga ees ja suitsupääsukese kujutisega taga. Kuigi rahatähti on antud välja eri aastatel, on nende üldkujundus jäänud samaks.

Müntidest kasutatakse 5-, 10-, 20- ja 50-sendist ning 1- ja 5-kroonist metallraha.