Käesolev õppematerjal on loodud, aitamaks keeleõppijatel Eestimaa ja selle kultuuriga paremini tuttavaks saada.
Kursuse väljatöötamist on toetanud Migratsiooni ja Integratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja Euroopa Sotsiaalfond.
Ava sisukord
Lugege teksti ja tehke järgnevad harjutused!
Kihnu
Kihnu saar asub Liivi lahes. Ta on suuruselt Eesti seitsmes saar. Saar on seitse kilomeetrit pikk ja üle kolme kilomeetri lai. Kihnu saart eraldab mandrist umbes kümne kilomeetri laiune Kihnu väin. Pärnu linnani on nelikümmend üks kilomeetrit.
Kihnu on omaette vald, kus elab üle viiesaja inimese.
Kihnus on olnud püsiasustus juba üle viiesaja aasta. Saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla. Lemsis (saare idaosas) asub sadam. Haigla, kool, koduloomuuseum, kirik ja rahvamaja on Linakülas. Saare põhjaosas on Sääre küla, kus asub sidejaoskond, poed ja lennuväli. Saare lõunaosas asuvas Rootsikülas on ilmajaam ja majakas.
Kihnlane on töökas, visa ja vähenõudlik. Eraldatus on ta teinud ettevaatlikuks väljastpoolt tuleva vastu.
Kihnu elanike keeles, kommetes ja riietuses on säilinud palju vanapärast, rahvuslikku, paljuski järgitakse esivanemate traditsioone. Ka tänapäeval on Kihnu mehel esikohal meretöö. Kihnu mehed on ajast aega olnud tublid kalurid, meresõitjad ja laevaehitajad. Kihnu mees armastab nalju, pillimängu ja laulu. Kihnu naine on läbi aegade hoolitsenud majapidamise eest, kasvatanud lapsi ja harinud põldu. Igapäevaste tööde kõrval teeb ta palju käsitööd, koob kogu perele vajalikud riided (sokid, kindad, kampsunid, seelikud). Ka tänapäeval on paljud naised kodused, aga leidub ka neid, kes töötavad. Naise roll Kihnu kultuuri säilitamisel on eriti oluline, nad kannavad ja valmistavad tänapäevalgi rahvariideid.
Kihnus räägitakse Kihnu murrakut, mis elab pidevalt täienedes ja muutudes.