Käesolev õppematerjal on loodud, aitamaks keeleõppijatel Eestimaa ja selle kultuuriga paremini tuttavaks saada.
Kursuse väljatöötamist on toetanud Migratsiooni ja Integratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja Euroopa Sotsiaalfond.
Ava sisukord
Lugege teksti ja tehke järgnevad harjutused!
Eesti kunst 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses
Esimene eestlasest akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik ja Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik oli Johann Köler (1826-1899) Ta oli tunnustatud portree- ja maastikumaalija, kes pani aluse ka Eesti-ainelisele olustikumaalile.
Üks sajandivahetuse ja 20 sajandi alguse olulisemaid eesti kunstnikke oli Kristjan Raud, kes on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega ning eepose Kalevipoeg illustreerijana. Tähelepanu väärivad ka Ants Laikmaa impressionismimõjulised tööd.
20 sajandi esimesel veerandil muutus eesti kujutav kunst meie rahvusliku kultuuri lahutamatuks osaks. Selle aja tuntumad kunstnikud olid eelkõige portretistina tuntud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Eduard Wiiralt, Aleksander Tassa, Ado Vabbe, skulptor Anton Starkopf ning ka ajakirjaniku ja raamatuillustraatorina tegutsenud Jaan Vahtra. Esimese maailmasõja eel ning ajal pöördusid välismaal õppinud ja tegutsenud kunstnikud tagasi Eestisse. Loodi kontaktid Euroopa avangardse kunstiga ning püüti Euroopast ammutatud moodsa kunsti kogemusi siduda kohalike oludega. Kunsti jõudsid rahvusromantismi ning sümbolismi jooned ning juugendlikud elemendid.
Sajandi teisel kümnendil jõudis eesti kunsti ekspressionism, mis levis siia Saksamaa Der Blaue Reiteri rühmituse eeskujude kaudu ning mõjutas mitme kunstniku: Nikolai Triigi, Ado Vabbe, Anton Starkopfi ja Konrad Mägi loomingut. Ado Vabbe tõi esimesena Eesti kunsti ka futuristlikke elemente. Uudset harmoonilist ja tasakaalukat suunda esindas eesti kunstis 1923. aastal loodud Eesti Kunstnike Rühm, mille liidriteks olid J. Vahtra ja M. Laarman. Nende kubistlik-konstruktivistlik looming tuleb eriti ilmekalt esile 1920. aastate alguse graafikas. 1919. aastal avati Tartus Pallase kunstikool, kus õppejõududena töötasid A. Vabbe, N. Triik, K. Mägi, A. Starkopf, J. Vahtra jt. Kooli üks silmapaistvamaid lõpetajaid oli graafik Eduard Wiiralt. Pallasest kujunes 20.-30. aastatel peamine kujutava kunsti õppeasutus. Tarbekunsti-alast haridust anti Tallinna Kunstitööstuskoolis, mis alustas tegevust 1914. aastal.
