Lugege teksti ja tehke järgnevad harjutused!

Küla

Küla on väike maa-asula, majanduslik ja sotsiaalne tervik. See koosneb elamutest või taludest, mis asuvad üksteise lähedal.

Esimesed asulad Eesti alal on leitud Pärnu jõe äärest. Pullis paiknenud asula on pärit ajast 9000-8500 aastat e.m.a. Esimesed asulad paiknesidki jõgede, järvede ning mere ääres. Külaelanike tegevusaladeks olid algul põhiliselt kalapüük ja küttimine, hiljem lisandus ka põlluharimine ja karjakasvatus. Külade tähtsus on olnud suurem Lääne- ja Põhja-Eestis, samuti saartel, kus elati suuremates, kompaktsetes külades; Lõuna- ja Kagu-Eestis, kus olulisem oli hajaasustus, jäi küla kui terviku roll vähemtähtsaks. Eesti külasid on suurte ja ilusatena kirjeldatud juba Liivimaa kroonikas (13. sajandi algus). Paljusid tänapäeva Põhja- ja Kesk-Eesti külasid on mainitud ka Taani hindamisraamatus, mis pärineb 13. sajandi esimesest poolest.

See, kuidas talud külas paiknevad, sõltub piirkondlikest ja looduslikest eripäradest.

Eesti saartel ja Lääne-Eestis on tavalisim külatüüp sumbküla, kus taluõued asuvad lähestikku. Talude paiknemisel pole kindlat vormi. Kesk-Eestis on tavalisemad ridakülad, kus talud paiknevad lähestikku ühel pool külateed. Taluõue tagumine külg puutub kokku teise taluõue tagumise küljega. Kesk-Eestis on ka ahelkülasid, kus talud paiknevad ühel pool külateed, kuid talude vahel on põlde ja karjamaid. Lõuna-Eesti külad on hajakülad, kus talud ei paikne lähestikku, talude vahel on põllud, karjamaad või isegi metsad. Peipsi ääres ja kohati ka mere kaldal on levinud tänavkülad, kus taluõued asuvad järjestikku mõlemal pool tänavat. Põhja-Eestis leidub nii sumb- kui ka hajakülasid.