Eesti keele hääldusharjutused on koostanud Maarika Teral ja Sirje Rammo Tartu Ülikoolist. Harjutused on mõeldud (B1-B2 tasemel) õppijaile.
Harjutuste koostamist on toetanud riiklik programm "Eesti keel ja kultuurimälu II".
Ava sisukord
Lugege teksti ja märkige lünka sõna välde (II või III).
Martin hõikas: „Täna on mardilaupäev ... ja võib mardisanti ... teha!”„Võib-olla mõni mardisant ... leiab ka meie ukse ... üles,” arvas vanaisa, kes samuti hanelõhna ... peale kööki tuli. „Kui mina noor olin, siis joosti mardilaupäeval alati marti.“ „Mina tahan ise kah mardisandiks ... minna! Carl hoovis rääkis, et eelmisel aastal oli ta suure koti maiustusi kokku korjanud ..., nii et komme jätkus terveks nädalalaks!”„Kas sa oskad ikka mardisanti teha?” kahtles vanaisa. „Muidugi oskan! See on imelihtne! Panen oma karumaski ... ette ja ema vana karusnahkse jope selga!” oli Martin enesekindel. „Kes mardisanti uksest sisse ei lase, selle toas pole õnne ...,” teadis vanaema. „Kuidas sina kõike tead?” „See on lihtsalt pärimus,” ütles vanaema. „Aga mida see sõna tähendab?” „Pärimus on rahva tarkus, juba vanast ajast harjutud ja edasi antud komme,” aitas nüüd vanaisagi omalt poolt kaasa. Ja hakkas samas ise pärima: „On sul, poiss, mardisandilaulud ... ikka selged?” Nüüd oli Martin kimbatuses. „Ma olen ju maskeeritud karu, miks ma veel laulma pean?” Nüüd aga raputasid vanaema ja vanaisa kohe ühekorraga oma pead. „Ei, nii küll ei sobi! Vanasti laudi koguni kaheksa laulu ..., alles siis anti andamit.” „Millal ma need kaheksa laulu veel selgeks saan!” mossitas Martin. „Tänapäeval aitab ehk ühestki mardilaulust ...,” oli vanaema nõus, „aga vähemalt üks laul peab ilusti selge olema!” „Muidu pole sa ju mardisant, vaid lihtsalt sant, mis tähendab kerjust,” sai vanaisa sekka öelda. „Ehk aitab, kui ühe tantsu ... lööd, kas või karupolka!” leidis vanaema hüva nõu.„Jah, vanasti tantsiti ... ka!” meenus vanaisale. „Ma ei oska ju tantsida ...!” ütles Martin nukralt.„Siis tuleb mardijooksmised järgmiseks aastaks jätta, selle ajaga õpid nii tantsima kui mardisandilaulud ära!” lohutas vanaisa.
Ukse taga oli tampimist kuulda. Siis koputati kõvasti ja mitu häält hüüdis:
„Laske sisse mardisandid ..., mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad”
Poisi nägu muutis jalamaid rõõmsaks ja ta tormas mardisantidele ust avama.