Kuulake luuletust ja märkige välde.

Armukevade
Villem Grünthal-Ridala

Salaja tunnen ma puhkevat põues (...)
uut avarat kevade ilu,
olgugi sügise salalik õues (...)
ja väljadel talvine vilu,

hõikavat hinges hämarat aimu (...)
ja rinnus uut leekivat lõket,
voogavat veres üht vägevat vaimu, (...)
mis valmis teelt tungima tõket.

Ihaldan armu, mis hale ja halav
ja sügav kui merede hauad, (...)
Hinge, mis püha kui ohver ja palav
ja vali kui kaledad rauad. (...)

Kirge ma isun, mis kiirgav kui päike
ja voolav kui vihmade (...) valang,
Äge ja here kui ähvardav äike
ja põlev kui põrgute (...) palang.