Kuulake luuletust ja märkige välde.

Jõuluööl
Heiti Talvik

Külm juustesse sul põimis härmalõngu (..)
ja jõululumme vaibus linna kära.
Su rõivais (..) levis kannikeste hõngu (..)
ja tähesära.

Nii südaööni sumpasime lumes ringi (..)
ja kirju (..) kuusk - see loitles igas majas.
Kuid leebe nukrus looritas me hingi (..),
sest võõraist aknaist „Püha öö“ meil kajas.